Säästmine kui eluviis

Kas oled vahel mõelnud, kui palju pakendeid me poest ostame? Kui mitme kilekotiga poest tuleme, kui ka kõik puuviljade-juurviljade pakkimiseks kasutatud kotid kokku lugeda? See kõik on tegelikult kulu nii loodusele, kui ka meile endile - kogu pakenditööstuse maksab kinni ju tarbija. Mis oleks kui prooviksime elada hoopis säästlikumalt - ja seda nii oma rahakoti mõistes kui ka loodussõbralikumalt?

Säästmise temaatikaga läheb loodussõbralik käitumine tegelikult imehästi kokku. Seda mitte ainult pakendite tarbimise seisukohalt, vaid laiemaltki. Säästmine ongi justkui eluviis omaette - proovides vähem kulutada, käitume ka keskkonnasõbralikumalt. Näiteks minnes poodi jalgsi hoiame kokku kütuselt ja auto kulumiselt, lisaks jäävad ära nii mõnedki heitgaasid, rääkimata veel sellest, et sunnime endid ise rohkem liigutama. Kasu on kolmekordne!

Haarates kodust kaasa oma riidest koti (või tegelikult, ka juba seal vedeleva kilekoti), hoiame kokku 10-15 senti uue koti ostmiselt, ning sellise käitumisviisi laiemal juurdumisel toodame kollektiivselt ka vähem kilekotte ja prügi, mille kahjulikkusest loodusele on tehtud vist juba miljoneid filme. Järgmisena, võttes poest banaanikobara ilma läbipaistva kilekotita, jääb kodus ära juurdlemine, mida selle kergestirebeneva kotiga peale hakata või veel hullem, selle kohe prügikasti lennutamine, tootes omalt poolt taaskord prügi juurde. Loomulikult on puu- ja juurvilju, mida ilma selle kotita osta on keerukas (näiteks lahtisi shampinjone), aga ka selle jaoks võib ju kodunt sellesama läbipaistva koti kaasa võtta.

Taaskasutus ja teise ringi poed, kust saab vahel palju ägedamaid asju ning seda veel ka kõvasti madalama hinnaga kui tutt-uuena ostes. Näiteks väikelast riiete puhul tuleb siin mängu ka aspekt, et taaskasutusest ostetud rõivad on juba mitmeid kordi läbi pestud ning kahjulike kemikaalide (nagu näiteks sirgendavad või toote veidi läikivamaks muutvad spreid, mida ka meie rõivakauplused tarbijate ahvatlemiseks kasutavad) mõju on nende pesukordade tõttu juba likvideeritud. Ka oma kodus leiduvad kasutuseta asjad tasub müüki panna - saad topeltkasu asjadest lahtisaamise ja väikse rahalise toetuse näol.

Aga kui midagi on ikkagi ka uuena osta vaja (aluspesu või jalatseid), siis tasub seda teha allahindluste ajal ning valides veidi ka kallima toote - kvaliteetne ese on paraku vastupidavam ning kestab kauem. Proovisin näiteks meenutada, millal viimati talvesaapaid ostsin - seeoli ilmselt aasta 2013, ning siiani pole vajadust olnud uute järgi minna. Panustada tasub ka jalatsite hooldusesse, mis taaskord nende eluiga pikendab. Asjade puhul tuleks muidugi ka mõned korrad läbi mõelda, kas uut eset on ikka niiväga vaja, või tegelikult saaks järgmist ostu veel veidi edasi lükata.. riiete ostmine igakuiselt ei ole minu jaoks kuidagi põhjendatav: pigem on tegemist rahakotivaenuliku harjumusega, mis kõigele lisaks veel ka tohutult Sinu vaba aega neelab.

Viimane soovitus puudutab Eestis eelkõige suvist perioodi: selle asemel, et minna kinno, pange fantaasia tööle, ning leidke loodusest põnevaid väljakutseid. Rabamatk või ka piknik lähedalasuvas pargis on kordades soodsam, ja võib olla ka kordades toredam, sest siis saate reaalselt ka suhelda. Sportimisvõimaluste hulk kasvab +5..+10 kraadi juures metsikult, miks mitte siis ära kasutada tasuta korvpalliväljakuid või imelisi 24/7 avatud jooksuradasid, mis lisaks liigutamise positiivsele jõule annavad ka palju meeldejäävamaid mälestusi?

Säästame koos! Milline on Sinu tänane säästlik ja keskkonnasõbralik tegevus?