Taskuraha või palgamaksed? Ehk lastele rahast
Terve õppeaasta ligi 90-le 2. klassi lapsele rahast rääkides, olin üsna veendunud, et oma laste rahaküsimustele on mul vastused olemas. Tutvustatud sai raha mitme nurga alt - raha kui väärtusemõõdik, vahetuskaup aja ja teadmiste vastu, selle kasutusvõimalused ja tekkelugu, mõistlikud rahaotsused. Aga põmm, minu 4,5aastane tütar R oskas taaskord üllatada!
Kevadel ununes mul välislähtuse tõttu e-hääletamine täiesti ning seadsime ühel vihmasel pühapäeval seetõttu kahekesi R-ga sammud valimisjaoskonda. Ilmselgelt oli seal täielik tühjus - vaid neli natuke eakamat onu vahtisid igaüks eri nurka oodates võimalust jaoskonna sulgemiseks. Tohutu entusiasmiga tervitasid nad võimalust meiega suhelda ning muuseas hakkasid R-le tutvustama ainsat vähegi huvitavat vidinat laual: suurendusklaasi. Onud olid nii hoos, et oleksid meile ka terve karbi küpsiseid kaasa andnud, kui me veidi kauemaks oleksime neid lõbustama jäänud - õnneks sain õigel hetkel vahele tulla ning lapse tagasi vihma kätte lohistada. Aga terve tee kuulsin kui põnev vidin on suurendusklaas ning kuidas ka R-le sellist vaja on.
Võrreldes muu mänguasjahunnikuga, mis mind kodus iga nurga taga varitseb, tundus luup täiesti mõistlik vidin, ning eks R-i entusiasm nakkas veidi mullegi. Niisiis vaatasime üle, kui palju võiks üks luup maksta (1-1,5 euroga saab täiesti korraliku versiooni kätte) ning lugesime üle lapse rahakassas olevad sendid - kõik kas ise mänguväljakult leitud punased 1-, 2- ja 5-sendised või siis kojutassitud pudelite eest saadud 10-sendised. Meil on nimelt reegel, et kui lapsed ise leiavad õige märgistusega pudeli, siis toimin mina vahendaja-taaraautomaadina ning lisan nende kassadesse 10-sendise (ise taara äraviimise jaoks on nad veel tiba väikesed). Täpset seisu ma ei mäleta, aga meelde jäi, et suurendusklaasi ostuks oli vaja veel 5 pudelit korjata.
Selle taara-naljaga ning ise jälgimisega, kuidas raha aeg-ajalt ikka kassasse kogunes, tekkisid ka tagasilöögid. Küll ununes luubi-eesmärk üldse ära (võiks ju niisama jäätist osta, eriti kui hirmus isu kallal on ja emme millegipärast väidab, et seda vaja pole), küll tekkisid vahepeal teised sihid (Barbie-nuku saaks ju ka osta kui oma raha juba olemas on). Veidi selgitamist, et Barbie maksab hulga rohkem kui luup, meeldetuletamist, mida kõike suurendusklaasi abil teha sai, ja ikka juhtus nii, et esimene kulutamine läks kummikommidele - sest võtsime raha kaasa, aga tolles keskuses ei olnud ühtegi sobivas suuruses ja hinnaklassis luupi ning ahvatlus kõliseva oma rahakassa näol oli R-le tol päeval natuke palju. Samas hea õppetund, kuna luubi jaoks tuli nüüd uuesti kogumist alustada ning lausa 7 pudelit leida.
Õnnelikult ühe projektiga lõpetanud, on nüüd soove kogunenud juba rohkem ja kallimaid. Et siht püsiks seekord paremini meeles, käisime koos poes vaatamas, kui palju maksab hetke-eesmärk süda-lego (südamekujuline legokarp koos temaatilise tegelaskujuga), ning joonistasime ühiselt sellest külmkapi peale pildi koos nö progressijoonega (iga värvitud kastike näitab, et 10 senti on kokku saanud ning värvimata kastid omakorda viitavad kui mitu pudelit veel leidma peab: vt pilti kõrval). Et süda-lego on tiba kulukam artikkel kui suurendusklaas, siis sai kokku lepitud, et kui R kogub 2 eurot, panen mina 5 juurde.
Paraku on viimased taaraotsingu-jalutuskäigud meid tühjade kätega jätnud ning progress pole kuigi märgatav. Nii kerkis üles küsimus: "Emme, kuidas saab kiiremini raha koguda?"
Ma pole nõus 4,5aastasele veel taskuraha andma - sentide väärtused tunneb ta ju ära, aga arvutada nendega ei oska. Ka ei sobi mulle mõte tasustada mänguasjade kokkukorjamine, oma riietesahtli korrashoid, hambapesu vms kodused ülesanded - sest nende eesmärk on korras kodu, kus kõigil on hea olla ning seetõttu tuleks sinna ühiselt panustada. Liiatigi ei teeks ma enam paar aastat vanemale lapsele selgeks miks ta enne sai oma nõude äratoomise eest raha, aga enam ei saa. Lahendusena nägime ühekordseid aktsioone, mille juures rõhutada tegevuse peamist sihti (õunamahlateo juures on saaduseks ikka mahl ning me panustame sinna, et seda värsket mahla jaguks meile terveks talveks, mitte rahateenimise eesmärgil või tuttava pakutud puudeladumise ülesande juures on sihiks ikka kõigile soe tuba vms). Ka mõtlesime koristusürituse peale, kus iga prügi täis korjatud kilekott oleks väärt mõnikümmend senti kombos loenguga, miks me prügi kokku korjame.
Mis oleksid veel head lahendused, et 4,5aastane saaks oma rahakassat täita? Mida proovinud olete ja millised nipid ei tööta?
