Finantsvabadus ja selle erinevad tasemed
Finantsvabadus ehk olukord, kus Sinu passiivne sissetulek katab kõik Sinu kulud, on siinses blogis teemaks olnud varemgi. Nüüd on Internetiavarustes hakatud aga rääkima selle erinevatest "tasemetest".
Minu esimene mõte sellega seoses oli, et kui finantsvabaduse definitsioon ütleb, et passiivne sissetulek peab katma Sinu kulud, siis mis tasemed? Finantsvabadus kas on või ei ole. Kas Sinu kuised kulud on kaetud või ei ole. Lihtne! Samas järgi mõeldes, oleme ju ka meie jaganud oma finantsvabaduse mitmeks erinevaks tasemeks ning selle taga on ju lihtne emotsionaalne põhjus: tahame ju näha, et oleme kuhugile jõudnud! Motiveerime ennast, et edasi pingutada, konkreetse tasemeni jõudmine on ju tegelikult täpselt see koht, kus endale pai teha. Oleme ühe vahe-etapi täitnud, juhei! Ja siit tuleb energia, et püüelda järgmiste tasemeteni.
Aga nüüd siis need tasemed. Ühe kalkulaatori kohaselt (kättesaadav siit) tuleb esimesele tasemele jõudmiseks katta kõik püsikulud ehk need kulud, mis Sul igakuiseks kindlasti olemas on. Nendeks on näiteks kommunaalmaksed, laenu- või üürimaksed, kuutasud, mingil määral toidukulud: ehk kõik sellised kulud, milleta Sa ei saa. Püsikuludele lisanduvad ka muutuvad kulud, ehk need, mida saame ise suunata: kulutused meelelahutusele, trennidele, ravimitele, teine osa toidukuludest, transpordikulud, väljas söömine. Muutuvad on igakuiselt ka kommunaalarvetele kuluvad summad, kuid need lähevad siiski püsikulude alla, kuna tegemist on ikkagi vajalike kuludega, mida me niisama eirata ei saa. Püsi- ja muutuvaid kulusid eraldabki see, kas tegemist on absoluutselt vajaliku kulutusega või on asi lihtsalt meie endi soovides ja mugavuses.
Sama kalkulaatori kohaselt tuleb tasemeni 2 jõudmiseks katta passiivsetest allikatest kõik kuised kulud, ning viimase taseme märksõnaks on juba kahekordsed kuised kulud. Kuid see on vaid üks liigitus, kuidas finantsvabadust, kui suurt eesmärki natuke väiksemateks tükkideks lõhkuda.
Meie oleme oma kulude jagamisel lähtunud hoopis teisest põhimõttest. Et meie mugavuskulud ehk muutuvad kulud on kontrollitud ning me ise ei soovi sealt enam midagi kokku tõmmata, siis oleme liigitanud finantsvabaduse esimeseks tasemeks kõik kuised kulud välja arvatud kodulaenumaksed. Kuigi nii Robert Kiyosaki kui ka mitmed teised antud ala arvamusliidrid on liigitanud eluasemelaenumaksed kuludeks, siis meie käsitleme neid kui sissemakseid investeeringusse. Seda seetõttu, et kodu, kus praegu elame, saab kunagi väljaüüritavaks kinnisvaraks või kui selle hoopis maha müüme, läheb kogu sealtsaadav raha meie finantsvabaduse fondi. Lisaks pakume aeg-ajalt ka kodumajutust, ehk meie eluase pole vaid kodu ja kuluallikas, vaid toob aeg-ajalt midagi tagasi ka. Seega on igakuised laenumaksed kui igakuised investeeringud. Kui meie passiivsed sissetulekud katavad ära ka laenumaksed, siis võime end õnnitleda finantsvabaduse teisele tasemele jõudmise eest. Kolmas tase võiks siis tõesti olla analoogselt kõik kahekordsed kuised kulud passiivsete allikate arvelt.
Tasemeid ei pea samas ju ainult kolm olema. Kui minu jaoks on lihtsam suur finantsvabaduse eesmärk rohkemateks pisikesteks ampsudeks hakkida, siis võib liigitada ka 5-6, miks mitte 10 eri taset. Alles alustav investor saab endale nii pai teha juba siis kui saavutatud on igakuiste elektriarvete suurune passiivne sissetulek, ning järgmine tase saab siis olla kõik kuised kommunaalarved. See ei tähenda ju, et passiivse sissetuleku arvelt reaalselt neid makseid tegema peaks, lihtsalt hea teada, et oled juba kuhugile maale jõudnud. Esimeseks sammuks kõik kuised kulud võtta pole ju kuigi motiveeriv, kui keskmine kuine passiivne sissetulek alles paarikümne euro kanti jääb. Tähtis ongi ise endale asi söödavaks teha, et jaksaks edasi pingutada! Ikka parema homse, parema tuleviku nimel :)
Ja kuhu me siiani jõudnud oleme? Mina alustasin 2010. aastal kui sain esimese päris erialase töökoha, ning regulaarse igakuise sissetuleku, minu abikaasa liitus 2014. aastal. Eelmise aasta lõpuks oli meie passiivne sissetulek keskmiselt 770 eurot kuus. Selle aasta lõpuks tahame jõuda endi defineeritud esimesele tasemele, ehk kõik kuised kulud miinus eluasemelaenumaksed võiksid passiivse sissetulekuga kaetud olla. See aga ei tähenda, et kohe end noorteks pensionärideks kuulutame, vaid kogume edasi vähemalt seni kuni ka kolmas tase saavutatud on. Seni saavad needsamad passiivsed sissetulekud lisaks igakuistele investeeringutele minna meie finantsvabaduse fondi täienduseks, et ka see kolmas tase kiiremini kohale jõuaks.
