Kas Sina vastutad? JAH!
Loen hetkel raamatut "Wealth Chef", autoriks Ann Wilson. Lihtne, ameerikalik lähenemine finantsvabaduse saavutamisele, seda kõike humoorikas kokanduse võtmes (jõukuse pidusöök, menüü, selle valmistamiseks vajalikud vahendid jms). Sain sealt toreda mõttetera, mida tahaksin jagada.
Ann Wilson ütleb, et meie tulevik on meie endi kätes ning vaid meie ise saame olla oma jõukuse (finantsvabaduse) pidusöögi autoriteks. Meie ise olemegi need, kes vastutavad, ning seda mitte vaid nende otsuste eest, mis finantsvabadust puudutavad, vaid kõikide oma otsuste eest. Kui Sina oled see, kes alati otsib süüdlast kelleski teises, siis on aeg tõele otsa vaadata - Sinu valikuid teed ainult Sina ise ning see puudutab KÕIKI otsuseid, mida Sa iga päev, iga tund ja iga minut vastu võtad.
Otsus töötada vs otsus ise ettevõtjana tegutseda. Otsus kulutada viimse sendini ära kõik, mida Sa suudad teenida vs otsus osa sellest teenitust ka kõrvale panna. Otsus rahal niisama vedeleda lasta vs otsus investeerida. Otsus aru saada, millised on Sinu võimalused investeerimiseks vs otsus kurta, et Sinu investeeringud lähevad alati metsa. Otsus teha oma esimesed investeeringud kohe ka päriselt ära vs oodata ja loota palgatõusu / meeletut teadmistetulva / kogemusi, mida ei saa tekkida, kui Sa ei tegutse. Otsus tellida õhtusöök Woltiga koju, otsus omada autot, otsus elada liiga suures korteris / majas ning omada liiga palju asju, millest suurt osa Sa ei kasutagi.. Need on kõik Sinu otsused, ning niisamuti vastutad Sina ise ka tagajärgede eest.
Sama lugu on ajaga - meie kõige väärtuslikuma varaga. Aeg on midagi, mida keegi ei saa kusagilt juurde osta, niisiis on tegu taastumatu varaga, mida PEAB kasutama nii targalt kui vähegi võimalik. Kui Sina valid oma aja paigutamise teleri vaatamisse, selle asemel et end värskes õhus liigutada, on see Sinu valik. Kui Sa valid oma raha eest täna maksimaalselt elamise, siis on see samuti Sinu valik ning naeruväärne on kurta või süüdistada kedagi teist, kui palgapäev pole veel saabunud, ning taskutes haigutab tühjus.
Me ise vastutame oma valikute eest ning mõistlik on seda endale tunnistada. Jah, täna ma kulutasin raha lasteriietele, mida neil tegelikult niiväga vaja ei läinud, ning "röövisin" oma finantsvabaduselt 5 eurot. Kui ma oleksin selle summa kasvama pannud, näiteks 10% intessiga, siis 10 aasta perspektiivis röövisin ma hoopis 13 eurot. 25 aasta perspektiivis 54 eurot! Kui ma oleksin kulutanud rohkem laste riietele, magusale, meelelahutusele nii täna, homme kui ka ülehomme, siis oleksin ma röövinud endalt veelgi rohkem!
Aga päris nii ka ei saa, et jätame kõik kulutused tegemata - millestki on vaja ju elada ka. Leida tuleb kuldne kesktee: osa rahast kasvama panna ning see osa, mida kulutada otsustad, selle eest saada nii palju kui võimalik tagasi. Näiteks iga päev kinopiletile 8 eurot kulutades muutub kinokülastus rutiiniks, igaäevaseks ja tavaliseks asjaks: Sa ei seosta seda enam millegi erilisega. Tehes igast kinokülastusest sündmuse, preemia saad Sa kulutatud 8 eurost palju rohkem emotsionaalsel tasandil!
Võta vastutus oma finantskäitumise eest ning leia tasakaal säästmise ja tarbimise vahel. See on oluline võti teel finantsvabaduseni. Kulutades ära kõik, mis teenime, vastutame selle eest, et ootamatute olukordade eest ei kaitse meid keegi, ning finantsvabaduse saavutamine lükkub aina edasi ja edasi, kuni jõuab kättesaamatu kauguseni.
