top of page

Minu kõige hullem rahakogemus




Mis on see, mis paneb raha säästma, kust tuleb see motivatsioon? Põhjuseid võib olla kaks: kas suur ihalus millegi järele - uus auto, järgmine eluase, unelmate puhkusereis... või hoopis tahe vältida olukorda, kus näpud täiesti põhjas, ehk halval kogemusel põhineva ebamugavustunde vältimine.


Olen ikka mõelnud, mis on see draiver, mis mind säästma ajendas. Algul tundus see lihtsalt nii loogiline, aga siis tegin seda ebasüsteemselt. Mõni kuu ei pannud üldse kõrvale ja polnud justkui ka midagi, teine kuu avastasin, et pangakontole oli äkitselt kogunenud liigselt kõlisevat, pidi kuhugi mujale toimetama. Tõeline pööre leidis aset alles siis, kui tulin tagasi Taiwanist, kus veetsin viimase magistrisemestri.


Olin saanud SA Archimedeselt toetust nii koha peal elamiseks kui ka reisitoetust sinna ja tagasi saamiseks. Lennupiletid Taiwani pole just odavad, eriti kuna mitu korda tuleb ümber istuda - mälu järgi mäletan, et ühe otsa pilet oli 550-600 eurot. Tagasi tulla otsustasin silmaringi avardada ja külastada tee peal veel Filipiine, Singapuri, Malaisiat ja Jaapani. Kahjuks ei lubanud Archimedese reeglid niisugust ringireisimist, isegi kui see tuli odavam, ning seetõttu ootaski mind Eestisse tagasi tulles ebameeldiv üllatus: tagastada tuli kogu toetus.


Sel hetkel elasin õnneks vanemate juures, ning olin välja üürinud ka oma korteri - kuid laenumakset pidin ikkagi maksma, ja nüüd veel ka teise sama suure summa toetuse tagastamiseks. Investeerimisportfelli, mis tol hetkel oli ca 2000 euro suurune, kuulutasin ise ebalikviidseks, ja sealt endal võtta ei lubanud. Värskelt valminud magistritöö andis hoogu juurde, et minna ja avastada, ometi natuke lõdvaks lasta ja puhata... aga ei, nüüd seadis piirid hoopis rahakott. Esimesed maksed läksid kontolt maha nii kiiresti ja märkamatult, et nii aprilli kui ka maikuu lõpus oli minu reaalsuseks veidi vähem kui 5 eurot pangakaardil - summa, mida ei saa isegi mitte välja võtta! Ning elada tuli veel paar päeva kuni nädal palgapäevani.


Tegelikult polnudki midagi katki, kõht oli täis ja katus pea kohal, ning ma usun täiesti, et palju on neid, kes on olnud oluliselt hullemas olukorras. Aga see piinlikkustunne, et ma ei suuda omaenda korraliku töökoha palgast end ära majandada - see on mul meeles siiani. Eriti hästi on meeles, et maratoniks treenides tahtsin osaleda Eesti Linnajooksude sarjas ning soodsam registreerimine oli vaja ära teha enne 31. maid. Olin Hiiumaal, vanemate suvekodus ja juhtumisi oli otsas ka muruniiduki kütus, ning minu ülesanne oli esimese kohalolijana plats puhtaks niita. Piinlik või mitte, niitmata muru ja kallim osalemine rahvajooksul tundusid minu jaoks veelgi tobedamad, niisiis helistasin lõpuks emale, et ta laenaks mulle 20 eurot. Väike asi võib-olla, aga tohutult vastik minu jaoks.


Loomulikult sain oma väikese laenu, ning selle maksin järgmise kuu palgast ka esimese asjana tagasi. Otsustasin selsamal laenu küsimise hetkel, et on aeg oma rahaasjadel silm peal hoida, et mitte kunagi enam samas olukorras olla. Mitte kunagi sellest päevast peale ei ole ma pidanud küsima kelleltki laenu põhjusel, et minu enda kontojääk lähenes nullile. Alates sellest palavast maikuu lõpu päevast, kui ma Hiiumaal hoolega muru niitsin, olen olnud oma rahaasjadega vägagi kursis, ning järgmisest kuust hakkasin ka kirja panema kõiki oma kulutusi - algul märkmikku, iga päeva peal omad kulud, ja hiljem tulid juba Exceli tabelid.


Selle loo moraal ongi ehk see, et meil kõigil on oma põhjendus, miks raha säästmine või kogumine on oluline. Mina tean oma põhjust, ja see piinlikkustunne ei lase mul enam iialgi seda kogeda. Milline on Sinu ajend? Kas Sind innustab rohkem kogumine millegi nimel või mõni minevikukogemus, mis jättis oma jälje?

Featured Posts
Recent Posts
Archive
Search By Tags
Follow Us
  • Facebook Basic Square
  • Twitter Basic Square
  • Google+ Social Icon
bottom of page