Hakake säästma - hakkasime! Mis edasi? (1)
Eelmise nädala reedel ilmus Greete Palgi sulest artikkel "Virtuaalse sukasääre säästud ei kindlusta tulevikku". Põhjendatud mure - mis nende säästudega siis peale hakata, et inflatsioon neid auklikuks ei uuristaks? Artikli temaatika jäi mulle pähe kummitama ning asjale andis hoogu juurde mitmest allikast minuni jõudnud küsimused - et mis kogutud rahaga peaks tegema, kas oskad mõnda head raamatut soovitada?
Kõige tähtsam on investeerimisega alustamisel mõista, et tootlus (teenitud tulu) käib ühte jalga võetud riskiga. Mida rohkem Sa tahad, et Su raha kasvaks, seda rohkem pead olema ka valmis, et jääd osast summast (või kogu potist) üldse ilma. Või nagu vanarahvas teadis öelda - julge hundi rind olla kas rasvane või haavleid täis. Näib, et see põhimõte ei leia rakendust mitte ainult investeerimismaailmas.
Investeerimisel on samuti oluline meeles pidada, et kasvamiseks mõeldud raha peab olema selline, mida Sul ei lähe kohe oma igakuiste kulutuste jaoks vaja. Siin tuleb mängu ajahorisont - investor peaks ka läbi mõtlema, kui kauaks ta saab ja tahab oma raha kinni panna.
Mida siis aga peale hakata, kui tunned, et Sa pole nõus sentigi kaotama suure vaevaga kõrvale pandud rahast? Sellisel juhul on tegu madala riskitaluvusega, ning see tähendab, et ka suurt tootlust Sa tõenäoliselt ei teeni. Ülevalpool jooniselt näed, et Sulle sobiv instrument on tähtajaline hoius kas krediidiasutuses või hoiu-laenuühistus.
Kuidas see töötab ja mis vahe neil on? Madalama, et mitte öelda täiesti olematu riskiga on tähtajalise hoiuse avamine krediidiasutuses või rahvakeeli pangas. Madal risk tuleneb sellest, et tänu Tagatisfondile on kõikides Eesti krediidiasutustes avatud hoiused isiku kohta kaitstud kuni 100 000 euro ulatuses. Oletame, et avad aastase hoiuse näiteks Inbankis pannes kasvama 1000 eurot kogutud raha, mida Sul järgneva aasta jooksul vaja ei lähe. Pank pakub Sulle intressiks 1,25% aastas ehk aasta pärast saad Sa tagasi oma hoiustatud raha 1000 eurot + intressi 12,5 eurot.
Kui pank peaks vahepeal muutuma maksejõuetuks, garanteerib Tagatisfond Sulle nii Sinu hoiustatud summa kui ka kogutud intressi ning maksab selle välja 7 tööpäeva jooksul. Nii on tähtajaline hoius täiesti riskivaba, sest oma raha (+ kogutud intressi) saad Sa igal juhul tagasi kui just Sinu investeeritud summa ei ületa 100 000 eurot.
Mis on aga asja negatiivne külg - oktoobris avaldatud statistika kohaselt jõudsid hinnad sellega ajaga, kui Sina teenisid 1,25% tootlust, kasvada 4,4% ehk tunduvalt kiiremas tempos. Kui aasta tagasi said Sa 1000 euro eest soetada ühe suure ostukorvi jagu kaupa, siis nüüd, olgugi, et Sinu raha vahepeal kasvas, saad Sa 4,4% - 1,25% = 3,15% vähem asju osta. Mis on muidugi parem tulemus kui see, et Sinu raha oleks vahepeal täiesti intresse teenimata pangakontol istunud - siis oleksid saanud Sa 4,4% vähem asju osta kui aasta tagasi.
Krediidiasutus pole aga võrdne hoiu-laenuühistuga - viimase hoiused pole Tagatisfondiga tagatud! Küll pakuvad hoiu-laenuühistud ka suuremat tootlusprotsenti (mis läheb kokku eespool kirjeldatud tõsiasjaga, et suurem tootlus tähendab ka suuremat riski). Hoiustades oma raha hoiu-laenuühistusse tuleb Sul aga tähele panna, et kui kõne all olev ühistu kuulutab välja pankroti, siis ei pruugi Sina sealt oma raha tagasi saada.
Kõrgem tootlus tähendab antud juhul ikkagi võitu inflatsiooni üle - näiteks pakub Rahahoiuse nimeline hoiu-laenuühistu aastast intressimäära 9% ning kui sellest ka tulumaks maha arvata, siis 7,2%. Et aga hoiust üldse avada, tuleb astuda liikmeks, mis tähendab ekstra kulu ca 30 eurot. Antud näites kasutatud Rahahoius ei ole siinjuures kindlasti investeerimissoovitus - tahtsin välja tuua kõrgeima leitava intressi, ning panna potentsiaalsetele klientidele südamele tutvuda enne liikmeks astumist ka ettevõtte varasema tegevusega, juhtkonnaga, Google on kindlasti abiks. Kui ühistu tundub usaldusväärne, on aastaid tegutsenud ning Sinul selge arusaam, mida nad teevad Sinu rahaga kuni hoiuse lõppemiseni (tõenäoliselt laenavad välja palju kõrgema intressiga, kui Sinu teenitav tootlusprotsent), ning Sa oled nende tingimustega nõus, siis go ahead! Oledki mure lahendanud, kuidas oma säästud ka päriselt kasvama panna.
Minu joonisel järgmine investeerimistoode on investeerimishoius - sellist asja pakuvad Sulle pangad. Nad garanteerivad Sulle üldjuhul Sinu investeeritud summa (ehk investeerides 1000 eurot, saad selle ka tagasi, aga oled ilmselt kaotanud inflatsiooni võrra selle ostujõus), ning tõenäosusega umbes 25% teenid Sa sellele lisaks tulu. Avades investeerimishoiuse laenad Sa oma raha pangale, et 75% tõenäosusega saada seesama summa tagasi inflatsiooni arvesse võtmata. Mõistlikum tundub siis juba oma raha tähtajalisele hoiusele panna...
See on artiklisarja esimene artikkel käsitlemaks hoiuseid. Järgnevatel nädalatel teeme selgeks, millised on alternatiivsed võimalused, kui hoiuse tootlusprotsent krediidiasutuses tundub liialt madal ning hoiu-laenuühistu liiga kahtlane.
Hoiuseintresside võrdlustabeli leiad:
