Hakake säästma - hakkasime! Mis edasi? (2)
Alustasin eelmisel nädalal artiklisarja, mis lahkab võimalusi, kuhu oma raha kasvama panna. Eelmist postitust, mis käsitles erinevaid hoiuseid, saad lugeda siit.
Joonise järgi edasi minnes järgnevad riski-tootluse suhte poolest fondid. Pakkudes suuremat tootlusprotsenti, on nende puhul kõrgemad ka riskid ehk investeeritud raha ei pruugi kasvada nii palju, kui fondi ajaloolised tulemused näitavad. Tegelikult tuleb fondi puhul arvestada ka sellega, et Sinu paigutatud rahasumma võib mõnel perioodil lausa kahaneda, järgmisel aga kasvada isegi rohkem kui varasematel aastatel fond seda teinud on. Aga nagu juba öeldud - mida kõrgem risk, seda kõrgem tootlus ehk võimalus oma suure vaevaga kogutud sääste kasvatada.
Kõigepealt fondide eelistest: alustava investorina on Sul ehk tekkinud segadus, kuidas võiksid Sa oma riske hajutada, et munad kõik ühes korvis poleks. Fond annab selleks imehea võimaluse - Sinu investeering ei pea olema suur, aga Sa saad osa kõigest, kuhu fond oma rahad paigutanud on. Näiteks 100 euro investeerimisel ei saa Sa korraga osta Apple, Google ja Microsofti aktsiaid (sest iga väljatoodud aktsia maksab rohkem kui 100 eurot seisuga 7.12.2018), ostes aga sellise fondi osakuid, kes nimetatud ettevõtetesse on investeerinud, saad 100 euro eest imepisikese tükikese igaühest neist. Hajutamismure kohe murtud! Fondide valikus on nii selliseid, kus saad osa kogu turust (näiteks USA omast) või kogu valitud sektorist, hajutada saab ka kogu maailma lõikes. Sama fondi võid leida ka erinevates valuutades - et valuutariski (valuutad kõiguvad nii nagu aktsiadki igapäevaselt) pärast muretsema ei peaks, siis on mõistlik oma investeeringud teha eurodes.
Fondidesse investeerimine on niisama lihtne kui hoiuse avamine, sest pangad on vägagi huvitatud sellest, et inimesed oma raha just sinna kasvama paneksid. Miks? Sest fondidega käivad kaasas igasugused erinevad teenustasud: sisenemistasu (ehk tasu, mida maksad siis, kui fondi osakuid juurde maksad), väljumistasu (tasu, mida maksad fondist raha välja võttes), fondihalduri tasu (ehk % sellele inimesele, kes otsustab kuhu fond inimestelt kogutud raha investeerib), vahel sekka ka mõni fondihalduri preemia, boonus või lisatasu. Tasud erinevad fonditi, aga kokkuvõttes maksad oma teenitavalt tootluselt alati mingi % fondi haldamise eest ära. Sinu osa on kõrgem, kui tegemist on aktiivselt juhitud fondiga, ehk sellisega, mille puhul fondijuht teeb otsuseid, kuhu raha paigutada.
Tasud on madalamad siis, kui valid aktiivselt juhitud fondi asemel indeksfondi (ETF-i) - ehk sellise, mis paigutab investoritelt kogutud raha täpselt samamoodi nagu aluseks võetud indeks. Indeks näitab kogu turu liikumist - näiteks valides alusindeksiks USA aktsiaindeksi S&P 500, siis kasvab või kahaneb Sinu investeering täpselt sama palju, kui seda teevad 500 Ameerika suurimat ettevõtet, kes indeksisse kuuluvad. Et indeksi koosseisu ei otsusta fondijuht, siis ei nõuta selle eest ka suuri tasusid - need jäävad kordades alla aktiivselt juhitud fondide tasudele. Puusalt pannes - 2,5% vs 0,25%, mis liitintressi imejõudu arvesse võttes teeb ikka määratu vahe, ja seda eriti pikema perioodi peale. ETF-i osakuid saab osta näiteks LHV kaudu, ning selle jaoks ei pea tegema Kasvukontot (esimene aasta teenustasuvabalt, aga edasi tahab ka Kasvukonto oma osa Sinu portfellist).
Fondi puhul teed ühe korra valiku ära ja hakkad siis sinna muudkui juurde kandma. Oma fondide strateegia tuleks üle vaadata nii korra aastas. See lahendus muudab Sinu investeerimisstrateegia lihtsaks, nii et Sa ei pea end koormama edasiste otsuste tegemisega - mida keerukamaks Sa enda jaoks investeerimise teed, seda suurem tõenäosus, et annad ühel hetkel alla. Samas tuleb tähele panna, et hajutada saab ka ainult fondidesse investeerides - näiteks valides oma vanuse osas võlakirjafondi ning muus osas aktsiafondi. Viimane on nö agressiivsem - mida noorem Sa oled, seda suuremas osas seda endale lubada saad, sest aktsiaturgude langusperioodile järgneb alati tõus ja nii teevad tõusud lühiajalised langused tasa. Võlakirjafond kaitseb Sinu portfelli sellesama aktsiaturu languse eest (võlakirjade hind kasvab kui aktsiate oma kahaneb, sest investorite raha otsib siis languste eest kaitset).
Kokkuvõttes tuleb fondide puhul väga jälgida, millised on konkreetse fondiga kaasaskäivad tasud - et need ülemäära Sinu portfelli kasvu ära sööma ei hakkaks! Samas on see hea võimalus, kui ise turgusid jälgida ei taha, vaid ainult oma vara kasvatada. Andrew Hallam on oma raamatus "Millionaire teacher" pikalt ja laialt lahti seletanud, miks on ETF-id tema arvates parim viis endale passiivset sissetulekut kindlustada.
