Hakake säästma - hakkasime! Mis edasi? (3)

Uuel aastal uue hooga - jätkame investeerimismaailma võimaluste lahtikirjutamist. Eelmisel aastal detsembrikuus jagasin Teiega, mida tähendab investeerida hoiustesse (vaata siit) ja fondidesse (siit), nüüd käsitlen natuke põhjalikumalt, mis vahe on erinevatel fondidel.

Nagu jooniselt näha, on erinevad fondid erineva tootlus- ja riskitasemega. Madalama riskiga fondideks peetakse üldjuhul võlakirjafonde, kõrgema riskiga fondid investeerivad rohkem aktsiatesse. On olemas nö puhtaid fonde, mis on oma kapitali vaid võlakirjadesse investeerinud, samuti nagu fondid, mis keskenduvad vaid aktsiatele, kuid on ka hübriide, mille varad on hajutatud võlakirjade ja aktsiate vahel.

Võlakirjad on madalama riskiga instrumendid, sest tegelikult on tegemist laenuga ettevõttele. Seni, kuni ettevõttel ei ole makseraskusi, siis ei ole vahet, kas tema tegevus on kasumlik või mitte, võlakirjainvestorid saavad oma kapitali ning lubatud tootluse kätte. Võrdluses aktsiatega on siinkohal oluline erinevus - aktsionärid panustavad ettevõtte kasvule, sest tugevate tulemuste abil suureneb ka investorite usk ettevõttesse, aktsia hind kasvab ja võimaldab investoril teenida kasumit aktsia hinna tõusult, ning kui ettevõtte poliitika seda ette näeb, siis ka dividenditulult. Et dividende makstakse ettevõtete kasumitelt, siis kahjumis ettevõttelt neid oodata ei ole (kogu firmas sees olev raha läheb ettevõtte kahjumist väljatoomiseks). Ka ettevõtte aktsia hind kasvab pigem ikka siis, kui seda teeb ka ettevõte, välja arvatud, kui investorite usk firma tulevikku on väga tugev - nii nagu see paistab olevat Tesla puhul.

Niisiis, kuna võlakirjadesse investeerimise puhul analüüsib investor vaid seda, et ettevõte (või ka riik, sest ka riigid annavad välja võlakirju, ehk küsivad oma tegevuse rahastamiseks laenuraha) püsiks maksejõuline hoolimata selle kasumlikkusest (mis on samas toetav argument maksejõulisusele), on võlakirjad madalama riskiga kui aktsiad, samas pakuvad need ka väiksemat tootlusprotsenti. Nagu juba varem rõhutatud, mida suurem riskitase, seda kõrgem tootlikkus - seetõttu on ka võlakirjafond madalama riski ja madalama tootlikkusega kui näiteks aktsiafond.

Võlakirja- ja aktsiafondide vahele jäävad hübriidfondid. Need on näiteks enamik meie pensionifondidest, kus vastavalt Sinu riskitasemele on osa investeeritud võlakirjadesse ja osa aktsiatesse. Näiteks kõrgema riskiga fond võib olla 75%-25% - suurem osa võlakirjadesse ja väiksem aktsiatesse, suhe võib olla ka vastupidi (sel juhul on riskid ka madalamad). Pensionifondide puhul seotakse riskitase Sinu vanusega - noorematele soovitatakse riskantsemaid (suurema aktsiate osakaaluga) ja vanematele konservatiivsemaid, kus aktsiate osa väiksem. Põhjus on lihtne - kui fond peaks suurema riskitaseme tõttu rohkem kukkuma, on nooremal inimesel aega oodata, et see taaskord oma kaotused tasa teeks. Need, kel pension juba käeulatuses, ei saa seda endale aga lubada - nende seisukohalt on olulisem vara säilitamine, mitte niiväga selle kasvatamine selles liialt suurt riski võttes.

Meie varad ühessegi fondi ei kuulu - peamiselt seetõttu, et tahame ise oma investeeringuid juhtida. Lisaks tuleb kõikide fondide puhul arvestada erinevate teenustasudega, mis omakorda osa tootlikkusest ära söövad. Samas, kui asjaga väga palju tegeleda ei taha, soovitan valida võimalikult madalate tasudega fondi (pigem ETF ehk indeksfond) - see säästab Sind liigsest süvenemisest, mis võib olla nii mõnelegi vastumeelt.