Minimalismi päritolu

Minimalism ei ole midagi uut või seninägematut. Tõsiasi, et see hetkel kõvasti populaarsust kogub, on teinud selle lihtsalt nähtavamaks ja käegakatsutavamaks. Suur hulk jälgijaid ja järgijaid USA-s - kuid mitte ainult, ka Eestis on teema täiesti päevakajaline.

Jälgi minimalismist on näha läbi ajaloo. Tegemist on nimetusega kunstistiilile, mis hõlmab nii maalikunsti, skulptuuri, muusikat ... mõtteviisi, mida saab laiendada igale valdkonnale alates religioonist (Buddha munki mäletate? Üks nende põhiteese oli vabaneda kõigest maisest, eriti just maises varast. Katoliku kiriku nunnad olid ju üsnagi sarnased) suheteni välja. Samas terminit "minimalism" ajalooürikutes ei kohta, see ilmneb alles 50 ja 60ndatest tähistamaks lihtsust ning fookust ühele kindlale elemendile kunstis või ühele instrumendile / noodile muusikas. Sealt edasi levis liikumine disaini ja arhitektuurimaailma.

Uue võidukäigu minimalismile andis Marie Kondo nimeline professionaalne koristaja Jaapanist - tema raamat "Jaapani korrastuskunst" on tõlgitud ka eesti keelde. Meetod, millest raamatust lugeda saab põhineb ideel "mis on juba korras, see jääbki korda" ning selle jaoks on tal välja töötatud põhjalik süsteem. Aga sellest mõnel järgmisel korral. Meetodi ülim populaarsus on aluseks minimalismi levikule USA-s.

Praegu on minimalism paljuski seotud tarbimisühiskonna võidukäiguga - kui 90ndatel osteti väikesed Eesti poed tühjaks absoluutselt kõigest, sest saada polnud nagunii midagi, siis peale taasiseseisvumist järjest suurenev poodide rohkus, valikute paljusus, kõik need värvid, tegumoed, kujundid, mustrid... täiesti loogiline, et säästmismentaliteeti hoolsalt hoiakutesse sissejuurutanud nõukaaja-inimesed hullusid. Lääne inimeste tõukemehhanismiks sai tööstusrevolutsioon mis vahetas välja käsitööna tehtud tarbeesemed. Samm-sammu haaval hakkame aga mõtlema, mis saab siis kui pidu läbi ning kui tegelema peab hakkama ühekordsete nõude ja kiirmoe tegelike tagajärgedega.

Täiendava kiirenduse lisas Interneti areng - vähe sellest, et kõik sai tänu füüsiliste barjääride kadumisele veel enam kättesaadavamaks, hakkas arenema AI tehnoloogia. Koostöös psühholoogiaga ning terve karja müügi- ja turundusinimestega on iga meie vähegi nõrgem koht avastatud ning on täpselt teada, millistele nuppudele peab vajutama, millele rõhuda, et ost toimuks. Omast kogemuset - mina pole mingi erand! Õige raamatupealkiri või veekindel ja superkerge jooksujope ning ma hoian end väga tagasi, et mitte vajutada Osta kohe! lahtrile.

Millennialid ehk tänapäeva noored pole aga nii tihedalt seotud minevikuhoiakutega, mis sunnivad kõike säästma ja ohtralt tarbima (sest meil on see võimalus!) ning kuigi veel vaikselt, hakkavad tarbimiskultuurile vastusamme astuma. Nad ei hängi kaubanduskeskustes, et ohjeldamatult uusi riideid osta, vaid see on nende "park", kus on soe, hea valgustus ja pistikupesa, kui nutitelefon hakkab tühjaks saama. Nad ei taha tegelikult päranduseks hunnikut voodipesusid, froteerätikuid ja serviise - isegi mitte siis, kui need kuulusid vana-vanaemale. Nad ei taha koju kuhjata suurt hunnikut asju, sest olulisem on hoopis liikuvus, jagamismajandus (Airbnb, Bolt) ning nad ei ole enam juuripidi kinni ei kodu- ega töökohas, vaid jahivad järjest uusi kogemusi.

Selline uus nägemus tekitab kindlasti probleeme - nagu muutused alati teevad - kuid minimalismi osakaalu suurenemine on planeet Maa seisukohast ülimalt oluline. Meil ei ole teist planeeti, kuhu ümber kolida! Niisiis saame aidata muutustele kaasa vähendades asju oma elamistes, ostes vähem uut kola juurde, vältides kiir- ja ühekordsust ning kindlasti läbi mõeldes, miks me päriselt midagi teeme.